Akne armid võivad jääda pärast põletikulist aknet ning mõjutada enesetunnet veel aastaid. Selles artiklis on kokku võetud, mida nahaarstide teabeportaal DermNet, Briti tervishoiuteenus NHS ja Terveyskirjasto (Duodecim) armide tekke ja ravi kohta ütlevad.
Miks armid tekivad?
DermNeti järgi on armistumine naha tavaline reaktsioon põletikule. Enamik akne arme tekib siis, kui põletik lõhub naha pärisnahas kollageenikiude ja jääb lohk (atroofiline arm). Harvemini tekib kollageeni ülemäära ning arm on kõrgem ümbritsevast nahast (hüpertroofiline arm või keloid).
Armistumine on DermNeti andmetel sagedasem mõõduka ja raske akne ning sõlmelis-tsüstilise akne korral. Riski suurendavad vistrike nokkimine ja pigistamine; uuringute järgi seostub suitsetamine raskemate armidega.
Akne armide tüübid
- Jäätornarmid (ice-pick): kitsad, sügavad, V-kujulised; DermNeti järgi kõige sagedasem atroofiline arm (60–70%).
- Kastarmid (boxcar): laiemad ümarad või ovaalsed selgete servadega lohud.
- Lainjad armid (rolling): laiad, kaldus servadega lohud, mis siluvad end naha venitamisel.
- Hüpertroofilised armid ja keloidid: esinevad sagedamini lõuajoonel, rinnal ja ülaseljal.
Armidest tuleb eristada põletikujärgset punetust ja pigmenti, mis DermNeti järgi tavaliselt kuude jooksul taanduvad.
Kuidas arme ennetada?
Kõige tähtsam on aktiivse akne õigeaegne ravi: DermNeti järgi armistuvad põletikulisemad kolded tõenäolisemalt ning õigeaegne ravi vähendab armide sagedust ja raskust. NHS soovitab vistrikke mitte pigistada ega nokkida ja pöörduda arsti poole, kui vistrikud on sügavad, valulikud või jätavad arme. Terveyskirjasto järgi hoiab korralik akne ravi ära ka armide tekke. Ravivõimalusi tutvustab artikkel hormonaalne akne ning kerge akne ravi kodus.
Ravivõimalused
Terveyskirjasto järgi saab akne arme parandada laser- ja koorimisprotseduuridega, kui aktiivne haigus on rahunenud. DermNet kirjeldab järgmisi võimalusi; sobiv kombinatsioon valitakse armi suuruse, sügavuse ja nahatüübi järgi:
- Pinna taastamine: keemilised koorimised (sh TCA CROSS jäätornarmidele), dermabrasioon, ablatiivsed ja mitteablatiivsed fraktsioneeritud laserid, mikronõelamine.
- Täitmine ja tõstmine: nahatäiteained (nt hüaluroonhape, rasvasiirdamine) ja subtsisioon, mille käigus lõigatakse läbi armi all olev sidekoeline vöönd.
- Ekstsisioon: sügavate armide väljalõikamine või stantsiga eemaldamine ja siirdamine.
- Keloidid ja hüpertroofilised armid: tugevatoimelised steroidid, steroidisüstid, silikoongeel või -plaastrid, pulseeriv värvilaser, krüoteraapia.
DermNeti järgi on akne armid enamasti püsivad, kuigi võivad ajaga või raviga paraneda. Arme saab ka meigiga varjata. Enne protseduuri arutle nahaarstiga riske, näiteks põletikujärgset pigmentatsiooni.
Märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti ega teiste tervishoiutöötajate hinnangut. Kui sümptomid on tugevad, süvenevad või tekitavad muret, pöördu arsti poole või helista perearsti nõuandeliinile 1220. Hädaolukorras helista 112.